iGaming on üks maailma kiiremini kasvavaid majandussektoreid, mille iga-aastane tõus on üle kümne protsendi ja ei näi lähiaastatel peatuvat. Eriti populaarne on iGaming ehk e-hasartmängud Euroopas, kus on hasartmängudest osavõtt kõrge ja mängutootjaid rohkem kui kahel käel sõrmi. Baltimaades sai hasartmängude populaarsus vungi uuesti sisse peale taasiseseisvumist, kuna Nõukogude ajal oli hasartmäng keelatud. Siiski on alles viimase aastakümne jooksul Baltimaadest saanud tõmbav koht, kuhu iGamingu alal investeerida.
Aga miks?
Üks kindel näitaja, mis teeb Baltikumi maadest e-kasiinodele ideaalse turu, on siinsete inimeste nutilembus. Vähemalt 80% inimestest on taskus vähemalt üks nutiseade ja see arv ennustatakse kasvavat lähema viie aasta jooksul 90%-st kõrgemaks. Lisaks on inimestel tänu siinsele soodsale majandusolukorrale võrdlemisi kõrge sissetulek ja vaba raha, millega panustada – ideaalne uute meelelahutusvõimaluste pakkumiseks.
Tänu vastuvõtlikule rahvale on Baltimaades tegutsemisloa saanud sadakond mängupakkujat, valdav enamus nendest on netikasiinod. Eestis on legaalseid netikasiinosid 28, Lätis ja Leedus mõnevõrra rohkem. Klientidele teeb palju heameelt siinkandis laialt levinud komme kõike internetis arvustada, tänu millele on pea kõik e-kasiinod esindatud mõnel kasiinode võrdluse lehel. Näiteks Läti netikasiinode ja nende boonuste kohta saab infot https://akazino.com/bezmaksas-griezieni/.
Ka seadusandlus toetab e-kasiinode arengut
Võib öelda, et Baltimaade seadusandlus on hasartmängutööstust igati toetav, kolme riigi peal kokku tegutseb aktiivselt sadu mängupakkujaid. Kõigis riikides kehtib sageli ajakohastatud hasartmänguseadus ning kõik kasiinondusega seostuv on range kontrolli all. Üks boonuseid, millega ettevõtjad kokku puutuvad, on kasiinolitsentside piiramatu kogus, ehk turule tuleku sooviga ei pea ootama, kuni litsentse jälle jagatakse. Litsentside jagamine on eri maades aga erinevalt reguleeritud.
Eesti
Eestis on litsentse võimalik taotleda nii füüsilise kui online kasiinode jaoks, mänge võivad korraldada kõik litsentseeritud operaatorid. Litsentsitasu on Baltimaade madalaim 51 200 eurot, kui tahta klientidele ainult e-kasiinot pakkuda. Litsent kehtib viis aastat, mille möödudes peab seda uuendama.
Läti
Litsents peab olema kõigil mängupakkujatel, kes soovivad korraldada lotomänge, õnnemänge või spordiennustusi. Netikasiino hasartmänguluba maksab 200 000 eurot ning seda on vaja iga-aastaselt värskendada, tasudes igal korral 37 000 eurot. Samas pole loal otsest aegumiskuupäeva, ehk tegutsemisse saab teha pausi ning mängulehe taasavamisel on vaja tasuda uuendustasu, mitte uue loa tegemise tasu.
Leedu
Leedus kaasnes koroonapiirangutega massiline e-kasiinonduse buum, tänu millele vaadati värske pilguga üle sealne hasartmängude seadus. 2022. aastast alates saab Leedus hankida ainult netikasiino tegutsemisluba, enne seda sai ainult füüsilist tegevust ja netitegevust kombineeriva loa. Litsentsitasu on Baltimaade suurim 500 000 eurot, kuid see-eest luba ei aegu ega vaja uuendamist.
Nagu näha on nii litsentside väljastamise tasu kui nende kehtivusaeg äärmiselt erinevad, ja Leedusse investeerivad pigem pikaajalise tegutsemisplaaniga kasiinoettevõtted, kuna litsentsitasu on kõrge. Eesti on populaarne valik neile, kes ei ole kindlad, kaua nad turul soovivad olla, sest litsentsitasu on võrdlemisi madal.
Ka uued mängud tulevad siit
Baltikum on suurepärane mitte ainult klientidele mängude pakkumiseks vaid ka uute mängude loomiseks. Nimelt on siin üks suuremaid mänguloojaid maailmas – PlayTech, kes neelab pisemaid mängutootjaid ja on tänaseks kasvanud miljardiettevõtteks. Uusi mänge luuakse erinevatele žanritele, esindatud on nii pokker, slotimängud kui kaardilauad. Siin asub PlayTechi suurim arenduskeskus ja tegemist on olulise tööandjaga. Kuna ettevõte on end juba varastel nullindatel tõestanud kui maailmatasemel tegija, on PlayTech üks esimesi nimesid, mis iGaminguga seoses pähe tuleb.
Kasiinode populaarsus täidab riigi rahakotti
Kõigis Balti riikides on sarnane viis kasiinode maksuraha kasutamiseks, nimelt läheb see sotsiaalprogrammide ja kultuuri toetamiseks. Kuna koroona-aeg pani kasiinondusele kerge põntsu oma asutuste sulgemisnõudega, vähenes saadav maksuraha ning mitmed kultuuriväärtusega projektid jäid rahastamata. Eriti karm oli kord Lätis, mis sulges ligipääsu ka netikasiinodele. Pandeemiajärgne netikasiinonduse kasv on siiski olnud kõiges kolmes riigis märkimisväärne ja eeldatavasti kasvab kasiinode levikuga ka maksutulu.
Tänu kõigele eelmainitule võib julgelt järeldada, et Baltimaad jätkavad populaarse turuna ka edaspidi ning mängude ja kasiinode valik saab olema kirjum kui kunagi varem.
0 Comments